Оригинален текст
Mдngib dzдss nukrat pхhjamaa tangot
vдiksel poodiumil laudade ees.
Veidi tuikudes poisi kдevangus
minust mццdud sa fuajees.
Sinu kleidil on vдsinud luiged,
oled ise kui vдsinud luik.
Mitmed pilgud sind saadavad muigel,
pahvak naeru on trompetihuik.
Ьle хla mulle silma veel teed sa,
ьlemeelik sa pole vaid teest –
juues konjakit, хhtu said veeta,
lдhed ццd veetma konjaki eest.
Su sхbrannasid kadedus vaevab,
sest sul ikka ja alati veab.
Neid sa homme taas lohutad naerdes:
eilse kallima nime ei tea!
Kord ma tantsisin sinuga tvisti,
nagu tantsind on paljudki siin.
Sinus mхistmatuks jдi mulle miski,
mida sinult ei kьsinud siis:
kui sind keegi kord tantsima palub
ja sa tunned, et vхpatab hing
nii, et magus ja igatsev valu
pдeval-ццl saadab piinavalt sind;
ning see igatsus pьsib ja pьsib,
sa ei mдrkagi ьhtegi teist, –
mida vastad sa talle, kui kьsib:
"Kuidas elanud oled, mu neid?"
Ma ei moraaliapostel,
pole armunud poisina turd…
Siiski jutt sinust minuni kostev
nagu sхbrale kuulda on kurb.
Paljud mehed sind hььavad: "Kompvek!"
Mina visalt sus inimest nдen.
Ma ei taha, et valjult kui trompet
saatma elus sind irvitus jддks.