Оригинален текст
Jalle oled uksi seisad ristunud teel
Mis ringiratast kaies ei loppenudki veel
Kas jalle viga teistes voi seekord sinu sees
Sel ristteel suikund unne iga sinu meel
Ule varju sa hupata ei saa
Kes peeglist vastu vaatab sinu keha kasutab
Karju taiega lase valja saast
Mis su hinge seest taidab ja lootusetust toidab
Hingerahu sisse mahub rohkem kui uks viiv
Oled pahur pahe mahub meeletus ja piin
Veri kaima ugri valja meenub mis on naer
Alles moistus kaed ja jalad kadunud valu vaev
Ule varju sa hupata ei saa
Kes peeglist vastu vaatab sinu keha kasutab
Karju taiega lase valja saast
Mis su hinge seest taidab ja lootusetust toidab
Seisad kahvatus vaikuses
Oled uhena koiksuses
Sul jaanud nautida vaid veel on see...
Ule varju sa hupata ei saa
Kes peeglist vastu vaatab sinu keha kasutab
Karju taiega lase valja saast
Mis su hinge seest taidab ja lootusetust toidab